Tööstusuudised

Täpse töötlemise kahe põhitüübi asjakohane sissejuhatus

2020-03-10
Vastavalt võrdlusaluse erinevatele funktsioonidele koosnevad ülitäpselt töödeldud osad mitmest pinnast ja võrdlusaluse võib jagada kahte aspekti: projekteerimise võrdlusalused ja protsessi võrdlusalused.
1. Täpne disainialus
Muude punktide, joonte ja alade asukoha määramisel osajoonisel kasutatud tugipunkti nimetatakse projekteerimispunktiks. Täpselt töödeldud võllhülsiosade puhul on iga välimise ringi ja sisemise augu kujunduslik alus detaili telg, otspind A on otsapindade B ja C kujundusalus ning sisemise augu telg on aluseks välimise ringi radiaalseks väljavooluks.
2. Protsessi võrdlusalus
Täppistöödeldud osade töötlemisel ja kokkupanemisel kasutatavat etalonit nimetatakse protsessi etaloniks.
Samal ajal võib meie protsessistandardid jagada vastavalt nende kasutusviisidele veel kolmeks aspektiks: monteerimisstandardid, mõõtmisstandardid ja positsioneerimisstandardid.
V: Kokkupanekutalon: võrdlusalust, mida kasutatakse detaili või toote osa asukoha kindlaksmääramiseks monteerimise ajal, nimetatakse monteerimise etaloniks.
B: Mõõtmisstandard: Töödeldud pinna suuruse ja asendi kontrollimiseks kasutatavat standardit nimetatakse mõõdistandardiks. Nagu on näidatud joonisel 32-2, on sisemise augu telg mõõtepunkt välimise ringi radiaalse väljavoolu kontrollimiseks; pind A on mõõtepunkt pikkuse L ja suuruse l kontrollimiseks.
C: positsioneerimise tugipunkt: töötlemise ajal tooriku positsioneerimiseks kasutatavat tugipunkti nimetatakse positsioneerimispunktiks. Asukoha võrdluspinnana (või joonena, punktina) saab esimeses protsessis valida ainult töötlemata kareda pinna. Seda positsioneerimispinda nimetatakse karedaks etaloniks. Järgmistes etappides saab töödeldud pinda kasutada positsioneerimisviitena. Seda positsioneerimispinda nimetatakse peeneks tugipunktiks.

Tel:+86-18025323787E-Posti teel:[email protected]